Järgnevalt toon ära väljavõtted Ben Klasseni raamatutest "White Man’s Bible" ja "Nature's Eternal Religion". Kuigi need on kirjutatud ateisti perspektiivist, on tõde kristluse pettusest kergesti nähtav. Probleem on selles, et ateistid pole teadlikud psüühilisest väest ja selle kasutusvõimalustest inimeste petmisel:

Umbes 100 aastat e.m.a tekkis Surnumere läheduses väike juudi sekt – essenlased. See sekt jutlustas ideid iseenda alandamisest, mis olid usutunnistuse vastu võtnute jaoks vägagi enesetapjalikud. Umbes esimese sajandi lõpupoole m.a.j arenes see õpetus edasi kristluseks kuid oli ikkagi puhtalt juudi kultus. Juudi peavoolu juhid pidasid seda liikumist laostavaks ja hävitavaks, nad olid selle vastu ja mõistsid selle hukka. Kristluse kultuse üheks hukkamõistjaks oli juut Tarsuse Saul, kellest hiljem sai kristluse püha paulus. Mõistes ühel päeval hukka (juudi) kristlasi, tuli tal briljantne idee alandada ja hävitada võimas Rooma impeerium, levitades seda ensetapjalikku usutunnistust Paganatele.

See idee oli kõige olulisem pöördepunkt ajaloos. Mitte ükski katk, mitmed katkud, sõjad ega katastroofid järgmise kahe tuhande aasta jooksul pole põhjustanud maailma Valgele rassile rohkem häda ja õnnetust kui järgnevalt juhtunu. Tarsuse Saulil läks tema ettevõtmine nii hästi, et varsti ühines ja toetas teda roomlastele suitsiidsete õpetuste pähemäärimisel kogu juudi võrgustik. Juudid tegid seda kättemaksust, söötes Roomlastele selliseid idiootlikke ja enesehävituslikke ideid nagu “armasta oma vaenlasi”, “pööra teine põsk”, “müü kogu oma vara ja anna vaestele”, “ära seisa kurja vastu”, “ära mõista kohut” ja muud taolised nõuanded.

(Siia peab lisama, et juudid hoidsid alles iidseid teadmisi meelte väest, energiate juhtimisest ja kasutasid neid naeruväärsete kristlike ideede levitamisel Paganate seas, töötades samal ajal Paganatelt okultsete teadmiste eemaldamise ja meie Jumalate väljalülitamise nimel. Naatsaretlane leiutati tähelepanu kõrvalejuhtimiseks, ei midagi muud. Inimesed suunasid oma usu naatsaretlase kaudu lunastuse saamise ideesse, loobudes omaenda jõududest täielikult. Põlvkondade jooksul on Pagana hing psüühilisest väest täielikult paljaks tehtud. Samal ajal säilitasid tipptaseme juudid ja nende katoliku/jesuiidi paganatest käsutäitjad oma väe ja iidsed teadmised. See võimaldas neil kasutada seda väge masside orjastamiseks.)

kristust pole kunagi eksisteerinud.
jeesus kristus ei leiutanud ega asutanud kristlust. Kõik tõendid, mida saab autentse ajaloo teaduslikest uuringutest välja noppida, viitavad ilmselgele järeldusele: keegi jeesus kristus pole kunagi umbes aastal 30 m.a.j ringi jalutanud ega uut religiooni õpetanud. Kogu lugu leiutati ja klopsiti kokku palju hiljem. See pandi kokku mõistujuttudest, müütidest, teiste religioonide tükikestest kuni lõpuks oli neil selline liikumine mis tõmbas kaasa Rooma imperaatori Konstantinuse. Ta oli see kurjategija mõistusega Rooma imperaator (ta mõrvas oma naise ja poja ning tuhandeid teisi), kes aastal 313 m.a.j tõstis kristlased seisusse. Roomlased olid alati olnud äärmiselt tolerantsed kõigi uute religioonide suhtes. Nüüd öeldi neile imperaator Konstantinuse ediktiga, et kristlus on impeeriumi ülemuslik religioon.

Rooma oli kristluse ajastu alguses oma tsivilisatsiooni õitsengu tipul. Rooma ülemuslikkusele polnud tollases maailmas võrdset ja see oli pika rahuperioodi algus. Täpsemalt öeldes kestis Pax Romana (Rooma Rahu) umbes 200 aastat alates Caesar Augustuse valitsemisest. Roomas oli kirjaoskus kõrgel tasemel, palju oli suuri kirjutajaid, õpetlasi, ajaloolasi, skulptoreid ja maalikunstnikke, rääkimata teistest silmapaistvatest meestest filosoofia ja õppimise vallas. Samas on ülimalt kummaline, et vaatamata kristuse sündi ja ka ristilöömist väidetavalt kuulutavale suurele saginale ja uhkeldamisele (piibli andmetel), ei ole tollest ajast võimalik leida ühtegi ajaloolast ega kirjutajat kellel oleks olnud aega või tahtmist seda lugu oma kirjutistes jagada. Väljaspool fabritseeritud piibli kirjutisi pole ükski Rooma kroonik, ajaloolane ega näidendikirjutaja jätnud isegi pisemat vihjet sellest, et tal oleks olnud vähimgi teadlikkus sellest, et see väidetavalt suurimatest suurim oli nende hulgas, jutlustades kõigist uutest evangeeliumidest väidetavalt kõige suuremat. Samal ajal kui Caesar jättis endast maha mahukaid kirjutisi mis on tänaseni alles ja keskkoolis loetavad, ei jätnud kristus ise, kellel oli väidetavalt järeltulevatele põlvedele suurim sõnum mida maailm eales teadnud on, endast maha isegi ühe sõnaga paberiribakest. Seda kinnitab piibli kirjandus ise ja mainib, et ükskord kirjutas ta liiva sisse.

Tänasel päeval saame ikka veel uurida Cicero suuri kõnesid ja kirjutisi. Temast jäi maha üle 800 kirja mida saab tänaseni uurida. Meil on võimalik uurida terveid raamatuid Marcus Aureliuse sulest, Aristotelese teoseid, Platoni kirjutisi ja paljude teiste teoseid kes olid kristluse alguse kaasaegsed või elasid enne seda. Aga imelikul moel pole ühtegi kirjalikku sõna mida saaks omistada jeesus kristusele endale. Veelgi enam, sellele ajastule eelnevalt ja ka järgnevalt olid kreeklased ja roomlased arendanud kujude loomise kunsti peenele tasemele. Leiame Cicero, Caesari, Marcus Aureliuse ja suurel hulgal teiste Kreeka ja Rooma väärikate inimeste büste. Näib, et kellelgi ei tulnud pähe pidada jeesus kristust nii tähtsaks, et temast skulptuur luua. Põhjus seisneb loomulikult selles, et modelliks polnud kedagi kasutada. Tollal eksisteeris kahtlemata suurel hulgal osavaid kunstnikke ja maalijaid aga imelikul kombel polnud neist ühelgi aega ega huvi maalida seda arvatavalt suurimat kõigist õpetajatest, keda nimetati maale sündinud “jumala pojaks”. Eales ei tehtud ühtegi maali sellest mehest kes, nagu öeldud on, kogus enda ümber tohutu hulga järgijaid ja põhjustas suurt kohkumust ja hirmu isegi juudamaa kuningas Heroodesele endale. See kõik on väga-väga imelik kui, nagu piibel väidab, juhatati jeesus kristuse sünd sisse suure pasunakoori ja kuulutamisega. Inglid kuulutasid tema sündi. Üks ülemääraselt ere täht tähistas tema sünnikohta. Matteuse 2:3 ütleb: “Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga.” Sellest pole võimalik välja lugeda, et keegi polnud teadlik faktist, et juutide kuningas, suur messias, on sündinud, sest eelnevas salmis öeldakse meile, et tähetargad tulid kuningas Heroodese enda jutule öeldes: “Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.” Ilmselt valgustas sündmust isegi ere täht taevast.

Igal juhul, nagu Matteuse 3 ütleb, oli kuningas Heroodes sedavõrd mures, et saatis tähetargad Petlemma otsima hoolsalt noort last, tooma selle temale selleks, et ta kahtlemata saaks selle hukata. Edasises loos saame teada, et Joosep kuulis sellest, lipsas öösel vaikselt välja, võttes kaasa oma naise, noore lapse ja eesli ning lahkus Egiptusest. Kui Heroodes sai teada, et teda veeti ninapidi, “raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud.” See on nüüd küll kohutavalt drastiline tegu kuninga jaoks - tappa kõik alla 2-aastased lapsed maal. Piibli loo järgi ei saa väita, et jeesuse sünd oleks olnud ettekuulutamata, etteteatamata ja nägemata. Samas on väga-väga imelik, et see Heroodese tegu, olgu ta nii drastiline ja kriminaalselt julm kui ta on, pole arvukate kroonikute kirjutatud ajaloos mitte kusagil sõnadega jäädvustatud. Kõik, mis meil on, on uue testamendi kirjutanud isikute väited. See, kes iganes uue testamendi kirjutas, leiutas nii palju faktidega ebakõlas olevaid väiteid, et tegi ühe üsnagi karjuva vea kui kuningas Heroodese sellesse loosse segas. Ajalugu ütleb meile, et 1. aastaks m.a.j, kui kristus väidetavalt sündis, oli Heroodes juba neli aastat surnud olnud. Teda ei saanud häirida ega raevu ajada kellegi sünd 1. aastal m.a.j. Eksisteerib veel head tõendusmaterjali selle kohta, et Matteus, Markus, Luuka ja Johannes ei kirjutanud iial ühtegi neist peatükkidest mida neile omistatakse. Väljakaevatud ajaloolised tõendid paljastavad, et need tekstid kirjutati palju hiljem; mitte siis, kui jeesus kõiki neid asju väidetavalt ütles, vaid umbes 30 kuni 50 aastat hiljem ja tundmatute isikute poolt. Veelgi enam, kui võrrelda omavahel evangeeliumi esimest nelja raamatut, mis eeldatavasti räägivad enam-vähem ühte ja sama lugu, leiame tohutult vasturääkivusi. Neid võite ise lugeda ja välja otsida. Minul pole aega, ruumi ega ka tahtmist kõigisse neisse vasturääkivustesse süübida. Neid on liiga palju.

300. aastal m.a.j – piiblit pole ikka veel
Kuigi kristlik liikumine oli selleks ajaks arvatavalt ligi 300 aastat vana, polnud neil ikka veel kirjalikku teksti või “piiblit”. Imperaator Konstantinuse võimsa ja diktaatorliku käsu kohaselt toimus kirikuisade kokkukutsumine Nikaia linnas, Asia Minor. Sellele kohtumisele lohistati kokku hulk käsikirju ja kirjutisi millele järgnesid mitu kuud väldanud tulised vaidlused. Paljusid kirjutisi kaaluti, arutati, vaieldi ja vaadati läbi. Osad toimetati ringi, osad kirjutati uuesti, osad lükati tagasi. Lõplik Nikaia Nõukogu pakett oli see mida nimetati uueks testamendiks: vasturääkivaks, dementseks mõttetuse kogumiks. Selle külge lapiti juutide “vana testament”. Tänu lõplikule vahekohtunikule Konstantinusele oli kristlikul liikumisel nüüd “piibel”. Kui kogunenud piiskopid ei tahtnud või ei saanud sellega nõustuda, ähvardas imperaator väljas ootava armee appi võtta. Valmis Purustama Kogu Opositsiooni. Konstantinus kasutas nüüd oma positsiooni täit võimu nii finantsiliselt, militaarselt kui ka seadusliku sunni mõttes kristluse edendamiseks ja kogu opositsiooni purustamiseks. Kristlus oli nüüd teele saadetud.

Juudid segasid kristluse kokku
Kust pärinesid kristluse ideed? Kogu Rooma impeeriumisse laiali pillutatud juudid on olnud teiste rahvaste meelte meisterlikud manipulaatorid ajaloo algusest saadik. Nad on alati olnud sõjajalal selle rahvaga kelle juures nad parasiidina elutsevad. Kui aastatel 68 kuni 70 m.a.j surus Rooma maha juudi mässu juudamaal ja tegi Jeruusalemma maatasa, tabas juute janu kättemaksu järele. Nad otsisid võimalusi Rooma, Rooma rassi ja kogu impeeriumi hävitamiseks. Nad olid proovinud sõjalist opositsiooni kuid said haledasti peksa, sest neist polnud ülivõrdes Roomlastele väärilisi vastaseid. Nad otsisid alternatiivi – meelte manipuleerimine religiooni kaudu – ja leidsid õige usutunnistuse suhteliselt vähetähtsast religioossest sektist nimega Essenlased.

Essenlased
Ikkagi on olemas ümberlükkamatu tõendusmaterjal selle kohta, et need ideed eksisteerisid pikalt enne kristluse ajastut, see polnud kristus kes nendega välja tuli vaid juudi essenlaste sekt kes Surnumere piiril elasid. Nemad olid juba välja arendanud need ideed mis mäejutluses sisalduvad ja mida kristusele omistatakse. Neil olid välja töötatud samad ideed nagu Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumides kuid lisaks sellele oli neil ka sarnane sõnastus, väljendusviis ja laused. Need ideed eksisteerisid umbes 50 kuni 150 aastat enne mäejutlust. Essenlased olid religioossete juutide grupp umbes esimesel sajandil e.m.a kuni esimese sajandini m.a.j. Meil on olemas olulised allikad nende kaasaegsete sulest: ajaloolane Josephus ja filosoof Philo. Neid mainivad ka mitmed teised nende aegade Rooma ja Kreeka kirjutajad ning nende religioossete õpetuste sisu on märkimisväärse detailsusega ära toodud. Viimase kahekümne aasta jooksul paljastasid tuhanded Surnumere käsikirjad, millest paljud on kirjutatud essenlaste endi poolt, tohutu hulga infot nende religioossete õpetuste kohta; ja mis peamine: paljastub ka see, et nemad eelnesid ja ennetasid mäejutlust sõna-sõnalt. Seega, mingi väidetavalt 1. aastal m.a.j taevast ilmunud kuju ja tema poolt aastatel 3 kuni 33 m.a.j jutlustatud “uued” õpetused polnud ei originaalsed ega ka uued. Täiendavalt saame teada, et essenlased olid märkimisväärsed oma kommunistliku ühiskonna, äärmusliku jumalakartlikkuse ja puhtuse ning tsölibaadi praktiseerimise poolest. Kogu nende maine vara oli ühisvara ning eraomandit vaadeldi kui kurjust mis võib nad vagadusest eemale suunata. Nad tegelesid põllumajanduse ja käsitööga, pidades neid ameteid vähem patuseks kui teisi. Nad praktiseerisid ka ristimist ja seda vähemalt 100 aastat enne kristluse ajastut. Seega ei saa kristlikele apostlitele omistada ka väidetavat ristimise rituaali algatamist.

Keskmine lugeja võiks nüüd küsida, miks pole meile essenlaste kohta rohkem räägitud kui just nemad olid algsed kristluse praktiseerijad? Selle jaoks on kaks head ja ammendavat vastust. Kristlaste poolelt: kuigi algsed kristlikud isad olid essenlaste õpetustest ja kirjutistest väga hästi teadlikud, võtsid nad tarvitusele kõik võimalikud abinõud nende õpetuste hävitamiseks ja ringlusest kõrvaldamiseks. Põhjus oli selles, et pühad isad ei soovinud essenlaste olemasolu teadvustamist, sest see oleks õõnestanud nende dogmat kristusest kui uute õpetuste algatajast. Oleks olnud võimatu väita, et see oli suur uus jumala enda saadetud ilmutus hosiannade ja inglite laulu saatel. Juutide poolelt: nemad ei tahtnud paljastada essenlaste olemasolu, sest nemad soovisid täielikult peita mis tahes sidemed juutide ja uute religioossete õpetuste vahel mida nad plaanisid Paganatele pähe pista. Nad tegid isegi tohutuid jõupingutusi, et näidata end selle suhtes vaenulikuna. Enne kui lähen edasi ülimalt valgustavate ja huvitavate Surnumere kirjadega, tahan juhtida tähelepanu veel ühele asjale. Alati mainitakse, et need originaalsed käsikirjad, millel uus testament väidetavalt põhineb, olevat tõlgitud “kreekakeelsest originaalist”. Kuna uus testament kordab ikka ja jälle seda, et Paulus rääkis oma karjaga juudi keeles, jeesus rääkis juudi keeles, apostlid olid juudid, siis miks on see nii, et käsikirjad olid kõik kreeka keeles? Ajaloolised faktid annavad kokku selle: juutide hierarhia ja kahtlemata ka kogu vandenõu oli hästi koordineeritud. Sellel oli palju liikmeid ja kaastöölisi. Seda ei kirjutatud üldsegi kristuse ajal, liikumist edendasid kõvasti juudi rahvuse kombineeritud jõupingutused. Kui nad oma ideid organiseerisid ja edasi edendasid, taandati need kirjalikule kujule oluliselt hiljem kui 30 kuni 33 m.a.j kui kristus väidetavalt nende ehmatavate ja “uute” ilmutustega lagedale tuli. Järeldused on sellised: need tekstid kirjutati juutide poolt kelle identiteeti ei saa me iial teada, neid kirjutasid kollektiivselt mitmed autorid, neid toimetati aeg-ajalt sajandite jooksul, et muuta propaganda efektiivsemaks ja veenvamaks. Meie aga liigume nüüd süvitsi essenlaste õpetustesse: kes nad olid, miks nende erilised õpetused juutidele kiiresti silma jäid, miks neist moodustati hästidestilleeritud mürgine tõmmis mis siis Paganatele sisse anti.

Surnumere kirju on oluliselt rohkem ja need on märksa paljastavamad kui juudi praegune press meid informeerinud on. Need kirjad räägivad palju essenlaste õpetustest ja elust. Üks olulisi asjaolusid on see, et essenlased kadusid maa pinnalt pärast kaks sajandit kestnud eksisteerimist, umbes kusagil 100. aastal m.a.j. Mõistagi olid nad juudi hõimude hulgas vaid väga väike sekt ega kuulunud juudi vandenõusse. Jäädes väljapoole juutide peavoolu tegevusi ja mõtlemist, said juudid neid jälgides siiski aru sellest, et sedasorti õpetused võivad inimesi ruineerida ja hävitada. Juudid otsisid moodust hävitada Rooma rahvus mis aastal 70 m.a.j oli Jeruusalemma maatasa teinud. Nad said väga hästi aru mis õpetused need olid ning otsustasid need roomlaste peal käiku lasta.

Essenism oli tegelikkuses sotsiaalse korra uus revolutsiooniline vorm, ideaalne miniatuurne ühis-ühendus. Messiase asemel oli essenlaste ideaaliks “õigluse õpetaja”. Nad lõid uue ühistuliku kogukondliku vennaskonna ja olid esimene religioosne ühing mis alustas ja järgis ristimise ja armulaua sakramenti. Lisaks, essenlaste poolt kuulutatav “õigluse õpetaja” ei pruugi olla esimene patsifist ajaloos, kuid ta oli esimene kes rakendas patsifistlikke teooriaid koos üleüldise praktilise meetmega, mis laiema kasutamise korral kaotaks sõjad. See oli loomulikult juutide jaoks suurepärane religioon mida Roomlastele pähe määrida, sest kui nad pööraksid roomlased alistuvateks patsifistideks, suudaksid nad kindlasti õige pea domineerida nende üle täielikult. Ja seda nad tegidki. Essenlased elasid Qumrani alal Surnumere lähedal. Nende kaasaegse juudi filosoofi ja kirjutaja Philo sõnul “ei lubanud essenlaste vennaskond mis tahes relvade tootmist. Samuti ei lubatud enda kogukonda noolte, odade, mõõkade ega sõjamasinate valmistajat ega ka ühtegi meest kes on pidanud sõjalist ametit või ka rahumeelseid ameteid mida saaks kergesti üleannetusteks kohandada.” Lisaks Philole kirjutavad essenlaste kohta ka nende kaasaegsed ajaloolased Josephus ja Pliny. Palju infot tuleb avalikuks ka Surnumere kirjade uurimisest. Selle ajastu ajaloolaste kirjutiste ja Surnumere kirjade uurimisest selgub üks ülimalt oluline ammendav fakt:
Nimelt, jeesus kristusele omistatud uskumused, õpetused ja tavad – kuigi nad polnud igakülgselt päris identsed esseni kooli omadega – olid kõigele vaatamata lähedasemad essenlaste õpetustega kui oikumeenilise nõukogu piiskoppide õpetustega mis ortodoksse kristluse Nikaia usutunnistuse paika panid.

Seega saame jõuda ilmselgete järeldusteni:
• Kristuse poolt mäejutluses väljaöeldud kristlikud uskumused ja doktriinid ei pärinenud üldse sellest ajast, vaid 100 aastat varasemast perioodist Surnumere lähedal elanud essenlaste juudi sektist;
• Sanhedrini targad pidasid neid õpetusi surmavateks ja enesetapjalikeks;
• Targad võtsid selle doktriini, puhastasid ja viimistlesid sellest töötava usutunnistuse;
• Seejärel panid juudid mängu palju energiat ja tohutul hulgal propagandat (milles nad on ületamatud), levitades ja edendades seda mürgist doktriini Roomlaste seas.

Selle usutunnistuse kirjapanemine kujule, mida me nüüd uue testamendina teame, toimus järgmiste sajandite jooksul. Seda kirjutasid tundmatud isikud kes olid kahtlemata juudi päritolu. Et lisada sellele müstilisust ja taevast saadetud jumalikustamist, leiutasid nad jeesus kristuse isiku ja väitsid, et ta oli “jumala poeg”. Olles ära teinud alustöö selle uue kiriku rajamiseks, liideti see võim kokku Nikaia kohtumisel kus uue kiriku loomine kokku lepiti, usutunnistus formaliseeriti ning sellele ametlik pühitsus anti. Seega, lühidalt öeldes käivitati uus kirik ja uus, fabritseeritud “jeesus kristuse” religioon. Autentses ajaloos pole ainsatki jälge jeesus kristuse isikust. Sellele vaatamata põhjustas see uus fabritseeritud pettus jeesus kristusest, jumala pojast koos kõigi oma enesetapjalike doktriinidega, suure Rooma impeeriumi ja suure Valge tsivilisatsiooni varisemise. Peale seda pole Valgel Rassil iial õnnestunud endalt juutide kontrolli maha raputada. Eales pole pärast seda saavutanud Valge Mees kontrolli omaenda mõtlemise, omaenda religiooni, oma finantside ega oma valitsuse üle. Tänase päevani pole Valge Rass taastanud kontrolli omaenda saatuse üle.

Roomlaste surm
Me kõik teame mida roomlastega varsti pärast kristluse usku “pööramist” juhtus. Selle asemel, et võidelda omaenda ellujäämise ja arengu pärast, olid nende instinktid lämmatatud, nende mõtlemine väärastunud taevas olevate tontide pärast muretsemise tasemele. Varsti kahanesid nad unustusse. Nad hajusid ajaloo areenilt. Nad maksid kallilt selle eest, et lasid end rassiliselt krantsistada ega tundnud ära oma igavest vaenlast – juuti.
Sellised on tagajärjed kui sa ei tunne oma vaenlast; ja loomulikult ei saa sa end kaitsta vaenlase eest keda sa ei saa või ei taha ära tunda.

Juudi-kristlik piibel on hunnik vasturääkivusi millel on midagi positiivset ja negatiivset öelda iga küsimuse iga poole kohta. See on nagu muusikariist – võid sellega mängida suvaliselt valitud meloodiat. Kui valid piiblist välja konkreetsed lõigud mis sinu vaidlusse sobivad ja ignoreerid kõiki teisi sellele vasturääkivaid lõike, siis on jumal ja piibel sinu poolel ja toetavad sind sinu mis tahes vaidluses. Nagu juudid on tihti viidanud, võtavad nad oma hävitavate ideede levitamisel alati esimesena appi rumalad jutlustajad. Praegu rõhutatakse neid osi, et “me oleme kõik jumala lapsed”, et “me oleme issanda silmis kõik võrdsed”, et “meil kõigil on hing”, et jeesus tuli “päästma kõiki patuseid” ja paljut muud sarnast tühja loba.

[Juudid on vaidlemise meistrid. Selle jätkamiseks õpetavad nad vaidlemise taktikaid oma noorsoole juudi religioossetes koolides ehk yeshivates.]

Juutide sisseimbumine
Umbes sel ajal imbusid Rooma sisse võõrad inimesed kes osutusid peagi surmavamaks, reeturlikumaks ja visamaks kui kartaagolased. Juudi entsüklopeedia andmetel sai juudi asustus Roomas alguse aastal 139 e.m.a, kuid kahtlemata olid nad seal ka palju varem. Väidetakse, et Rooma on vanim pidev juudi asustus maailmas. Erinevalt kartaagolastest ei kujutanud juudid endast sõjalist ohtu. Sarnaselt sisehaigusele või viirusele, õõnestasid ja tegid nad kogu riigi poliitiliselt, kultuuriliselt, majanduslikult, religiooniliselt, moraalselt ja rassiliselt haigeks.

Juutidel oli rassiline religioon. Vastus küsimusele on see: juudid nii toona kui ka praegu omasid tugevat rassilist religiooni. Viimased viis tuhat aastat on nad kogunenud oma religiooni ümber, milles rass on keskne väärtus. Rassilise religiooni tähtsust oleme juba eelmises peatükis uurinud. Järgnevates peatükkides on meil sellele üht-teist lisada. Oma mässus roomlaste vastu said juudid haledalt lüüa. Nad mõistsid, et relvavõitluses nad roomlastest jagu ei saa.

Hajusus.
Nende kasuks töötas hulk teisi faktoreid. Erinevalt kartaagolastest ei olnud nad kogunenud geograafiliselt piiritletud kohta. Tegelikkuses olid nad hajutatud üle kogu Rooma maailma, spetsialiseerudes juba toona orjakaubandusele, finantsidele ja kaubateedele. Toona nagu ka praegu, olid kõik võimu närvikeskused nende käes. Nende hajumine Jeruusalemmast ja juudamaalt mitte ei nõrgendanud, vaid tugevdas juudi viirust Rooma impeeriumi arterites.

Plaanitud kättemaks.
Kollektiivselt planeerisid nad kättemaksu roomlastele, kelle vastu nad intensiivset ja patoloogilist vihkamist varjasid. Tegelikkuses vihkavad juudid alati seda mis on Aaria Rassis parim ning alustavad instinktiivselt parima hävitamist.
Kuna juudid teadsid, et neil pole mitte mingit võimalust roomlaste sõjaliseks hävitamiseks, otsustasid nad salaja kasutada oma kõige võimsamat relva – meelte manipuleerimist. Nad valisid selle läbiviimise vahendiks religiooni.

Kristlikud kirikud.
Iga usutunnistus ja uskumus, mida kristlus on viimase 17 sajandi jooksul järginud, on mõjutanud meie mõtlemist oma rassi väljaaretamise suunas. Kristlus kutsub jätkuvalt ja igavesti üles tegema maha sobivaid ja pädevaid, suunates meie huvid ja sümpaatia lombakate, pimedate, vaimult vaeste, debiilikute ja idioote aitamisse. Seda tehakse selliste õpetustega nagu “vaimult vaesed on õndsad” (debiilikud) ja “alandlikud on õndsad, sest nemad pärivad maailma.” Puhtalt see idee, et me kõik oleme mingi kujuteldava tondi silmis võrdsed, on lihtsalt järjekordne vana juudi võrdõiguslikkuse pettus uues kuues ja peab vältimatult viima rasside segunemiseni.

Valge mehe kaasasündinud tendents kaastundele on olnud see Achilleuse kand, mis on tema kõige hullem vaenlane alates sellest hetkest kui juudi kristlus Roomlased vallutas ja hävitas. Kui iga teine liik looduses sobimatud instinktiivselt välja heidab ja kõrvaldab, teeb Valge rass rumalalt just vastupidist.

Iidsed kreeklased praktiseerisid eugeenikat. Eugeenika idee ei ole uus. Idse Kreeka spartalased viiendal sajanil e.m.a olid sellest juba teadlikud ja praktiseerisid paljut sellest mida me praegu välja pakume.

Juudid – ülimad rassistid.
Kuigi kogu see rassisegamise propaganda on suunatud Paganatele, suruvad juudid oma rahvale peale täielikult vastupidist suhtumist. Juudid, olles kollased semiidid, olles rassiliselt teadlikud ja omadele fanaatiliselt lojaalsed, jutlustavad oma rahvale rassilist reserveeritust. Oma sünagoogide, juudi pressi ja tuhandete eksklusiivselt juudi organisatsioonide kaudu hoiatavad nad karmilt rassidevaheliste ja usuvaheliste abielude eest. Ei mingit rassisegamist juutidele. Lühidalt öeldes kaitseb juut innukalt omasid selle eest kuid edendab õelalt Valge rassi segamist ja krantsistamist. Iisraelis on iga mittejuudist emale sündinud laps gooi, mittejuut, autsaider. Ta ei saa Iisraelis abielluda ega maetud saada, tal pole võimalust saada kodanikuks ega nautida muid sünnipärase juudi tsiviilõigusi. Rassiline solidaarsus on päevakorral, elagu see juut Iisraelis või kus iganes mujal maailmas.

Juut kannab emaliinis võõrast reptiilset geeni mis on taanduv. Juudi kuulsuste, nagu Rodney Dangerfield, Larry King, Bela Abzug, Don Rickles ja teised, grotesksed jooned on ilmselged. Selleks, et sind aktsepteeritaks ortodokssete (teadlike juutide) seltskonnas, peab sul ema olema puhas juut. Geenid ei sobi ja juudi rahvast vaevavad hulk haruldasi haigusi nagu Tay-Sachs, Bergeri tõbi, polüskleroos ja paljud teised. Juudid ise võtavad omaks, et on üks ühine geen millest kõik alguse sai. LINK

Mõttepolitsei.
Kuna juudid on viimase paari tuhande aasta jooksul täide viinud kõige õelamat vandenõud ajaloos, nimelt kõigi teiste rahvaste hävitamist ja ülevõtmist, on nad olnud fanaatilised ja muutunud paranoiliseks oma vaenlaste kohta spioneerimise ja infokogumise osas. See on ka mõistetav. Kuna see jälk kuritöö põhineb täielikult saladustel ja pettusel, on nende vandenõu varjatuna hoidmine vägagi kriitilise tähtsusega ettevõtmine. Nii sisenevad nad palavikuliselt igat liiki seadmetesse, spioneerimise organisatsioonidesse ja luure kogumise vahenditesse sel määral, et see kõik nihutaks Paganate mõtlemise piire. Juudid tahavad teada mida nende vaenlased (kõik on nende vaenlased) teevad. Peale selle tahavad nad teada, mida nende vaenlased planeerivad. Tegelikkuses tahavad nad võimaluse korral teada saada seda mida kõik teised mõtlevad enne kui see mõtlemine tegudeks saab.

ADL, Laimuvastane Liiga.
ADL on lühend Ameerika Ühendriikides olevast organisatsiooni nimest Anti-Defamation League ehk Laimuvastane Liiga. Avalikult teeskleb see juudi huvide kaitsmist ja “antisemitismi” leviku ärahoidmist. Kui inglaste, sakslaste, itaallaste ja muude etniliste gruppide arvates pole sellised abinõud vajalikud, miks siis juutide arvates see vajalik on? Seda pole nad kunagi selgitanud. Tegelikkuses on ADL palju, palju rohkem kui vaid see. Olles arvatavasti juudi B’nai B’rith haru, on tegemist juudi ettevõtmise peamise jõukeskusega. Tegelikkuses on see võimas, hästifinantseeritud spioonioperatsioon meie enda maal. See kogub infot mitte ainult poliitikute, kodanlike organisatsioonide ja erinevate indiviidide kohta, vaid ka kõige muu kohta mille puhul nad kasvõi kahtlustavad juudi vandenõu paljastamise ohtu. Neil on tohutud andmekogud ja arvutid mis on võrreldavad FJB ja LKA süsteemidega. Mis tahes selline informatsioon mida FJB või LKA omab ning mis võib ADL jaoks kasulik olla, antakse viimasele edasi.

Tsensuur.
ADL-I tegevused ulatuvad palju kaugemale. Nad on eriti aktiivsed poliitikas, edendades juutidele kasulikke tegelasi ja hävitades neid, kes võivad olla koostöövõimetud. Lisaks jälgivad nad kõiki raamatuid, ajakirju, ajalehti, kõiki uudiseid, liikumisi ja mida iganes veel – kõike mis võib mõjutada juutide vandenõud – ja see sisaldab praktiliselt kõike vähegi olulist mis selles riigis juhtub.

Propaganda sokutamine.
Vajadusel leiutavad nad agressiivselt uudislugusid ja sokutavad neid peavoolu uudistesse – TV, ajalehed jne. Lisaks suurele hulgale levitatavatele uudistele avaldavad nad ka rohkelt raamatuid mis on juutide ja Iisraeli suhtes poolehoidvad või siis ründavad vihaselt enda vaenlasi.