“Nemad (juudid) töötavad meie vastu efektiivsemalt kui vaenlaste armeed. Nad on sada korda ohtlikumad meie vabadustele ja suurele eesmärgile milles me osaleme. On kahetsusväärne, et kõik osariigid pole ammu neid ühiskonna kahjuritena ja Ameerika õnne suurimate vaenlastena kinni püüdnud.”

Allikas: George Washingtoni mõtteterad, A.A. Appleton & Co.

Kui Ameerika kolooniad tõstsid mässu poliitilise survestamise vastu, mida põhjustas Euroopa juutide pankade katse tugevdada oma majanduslikku jalgealust Uues Maailmas, polnud ükski teine mees Asutaja Isade hulgas rahvusvahelise juutluse plaanide suhtes valvsam kui Ameerika Revolutsiooni vanem riigimees Benjamin Franklin. Ben Franklini kõige hukkamõistvam juutluse süüdistus sisaldus võib-olla tema kuulsas ennustuses 1787. aastal Philadelphias toimunud Konstitutsioonilisel Konventsioonil. Kõigi aegade ühes kõige juudivastasemas ütluses teatas ta:

"Ma nõustun kindral Washingtoniga täielikult, et me peame kaitsma seda noort rahvust reetliku mõjutuse ja läbitungimise eest. See nuhtlus, härrased, on juudid. Mis tahes riigis juudid end suurel hulgal sisse on seadnud, seal on nad langetanud moraalset tooni, rikkunud kaubandusliku terviklikkuse, elavad eraldi ega pole assimileerunud, on ehitanud üles riigi riigis ning vastuseisu korral kägistanud riigi finantsiliselt surnuks nagu juhtus Hispaania ja Portugaliga.

Üle 1700 aasta on juudid nutnud oma kurva saatuse pärast, et neid on oma kodumaalt, nagu nad Palestiinat nimetavad, välja saadetud. Aga, härrased, kui maailm annaks selle neile lihtpärandusena, leiaks nad koheselt põhjuseid mittenaasmiseks. Miks? Sest nad on vampiirid ja vampiirid ei toitu vampiiridest. Nad ei suuda elada ainult isekeskis. Nad peavad toime tulema teiste, mitte nende rassist pärit inimeste kulul. Kui neid Ameerika Ühendriikidest Konstitutsiooniga välja ei jäeta, saab neid vähem kui 200 aastaga olema siin sellisel hulgal, et nad domineerivad, neelavad selle maa ja muudavad meie valitsemise vormi, mille eest meie, Ameeriklased, oleme valanud oma verd, andnud oma elusid, oma vara ning ohustanud oma vabadust.

Kui te neid ei välista, töötavad vähem kui 200 aasta pärast meie järeltulijad põldudel, teenides juutidele vara ning nemad istuvad kontorites ja hõõruvad käsi kokku. Ma hoiatan teid, härrased: kui te juute igaveseks ei välista, neavad teie lapsed teid teie haudadel.”

Franklini märkused jäädvustati Lõuna-Karoliinast pärit Charles Cotesworth Pickney päeviku osana pealkirjaga “Vestlused vaheaegadel ümber laua”. Pickney (1746-1825) osales Konventsioonil delegaadina, pannes kirja katkendeid silmapaistvatest kõnedest ja vestlustest, mida ta hiljem oma päevikuna avaldas. Franklini ennustuse – nagu ka iga teise ennustuse – tõenäoliselt parim tõestus seisneb selle täideminekus. See, mida Benjamin Franklin 1787. aastal kurjakuulutava võimalusena ette nägi, on tänaseks – veidi enam kui kakssada aastat hiljem – muutunud valusaks reaalsuseks.